ETAN:
Kona Ba Suharto Nia Mate.
Akontabilidade ba Krime Nebe Suharto
Komete Labele Mate ho Nia
Ex-ditadura Indonesia, General Suharto mate iha ospital la’os
iha komarka- nune’e sees hosi justisa ba krime hira nebe nia
komete iha Timor Leste no mos fatin sira seluk iha rai
Indonesia. Nudar asasinu bo’ot ida iha seculu 20, total vitimas
ne’ebe mate durante Suahrto nia ukun inklui:
-
Hamutuk ema na’in 500,000 to’o millioens ida
husi Indonesia bainhira Suharto simu poder nudar presidenti
iha ano 1965;
-
Hamutuk ema nai’n 100,000 iha Irian Jaya;
-
Hamutuk ema na’in 100,000 to’o 200,000 iha
Timor-Leste durante okupasaun illegal iha ano 1975 to’o
1999;
-
No mos ema rihun ba rihun husi Aceh no parte
seluk.
Durante nia ukun, Suharto ho
nia familia mos akumula osan hira, ne’be susar atu fiar, hamutuk
$15 to’o $35 billioens dollares liu husi korupsaun.
Ho
nia mate, Suharto evita akontabilidade ba krimis hanesan
genocide, destrusaun, no korupsaun nebe nia komete durante nia
ukun. Tamba ne’e, importante katak komandantes, membrus, no
familia sira nebe simu no hala’o ordem husi Suharto komete krimi
hanesan masakre, tortura ema, no na’ok populasaun nia
propriedade labele husik livre. Sira nebe oho ema no na’ok ema
nia sasan durante Suharto nia tempu “Orden Foun” tenke hetan
justisa.
Ita labele haluha katak Estadus Unidus fo suporta maka’as ba
Suharto ho ninia rejim. Hafoin ninia golpedestadu ema barak nebe
mate sira nia isin aumenta no mos nakukun aumenta ba rai
Indonesia, sira nebe suporta Suharto iha Estadus Unidus fo
bemvindo ba nia hanesan ahi-naroman iha Asia. Ho objektivu
“realpolitik” administrasaun hira hosi Estadus Unidus ho
konesimentu krime sira nebe Suharto komete fo assistencia
militar no mos fo treinamentu no ekipamentu ba ninia militantes
hodi oho populasaun civil. Aliende simu assitencia husi governu
Estadus Unidus, Suharto mos buka no simu lisensa husi Estadus
Unidus antes halo invasaun iha Timor Leste. Hamutuk 90 porsentu
kilat nebe Indonesia uza durante invasaun iha Timor Leste mai
husi Estadus Unidos.
Ho opozisaun husi rai klaran
no krize ekonomia nebe akontese iha Indonesia iha ano 1998,
Suharto to’o ikus monu nudar ukun na’in Indonesia nian. Maibe
ida ne’e la akontece to’o bainhira Secertariu Estadu Albright
husi Estadus Unidus fo sinal ba Suharto atu tun husi ninia poder
nudar presidente Indonesian nian.
Hafoin de advokacia nebe
maka’as husi aktivista sira husi Timor Leste, Indonesia, Estadus
Unidos, no mos iha Congressu America nia laran- governu America
to’o ikus hamenus asistensia militar ba Indonesia hahu iha tinan
1992. Militar Indonesia lakon ninia beneficiu balun nebe nia
hetan antes husi Estadus Unidus wainhira Suharto tun husi ninia
poder nudar presidente no Timor Leste hetan ninia independencia.
Komesa husi ne’e, iha esforcu hodi reforma militar Indonesia
maibe ofisias militar barak mak sei favorese Suharto ninia
ideas-katak militar tenke mantein nafatin poder nebe signifiku.
Por izemplu, ex-ofisias militar nebe horas ne’e dadaun nudar
Presidente Indonesia, Susilo Bambang Yudhoyono hari’i ninia
kareira servisu durante tempu Suharto. Iha presidente Susilo
Bambang Yudhoyono nia okos, membrus militar kontinua halo
violasaun diretus humanus iha rai laran, hanesan iha Irian Jaya.
Membrus militar sira taka aksesu ba visitantes husi rai liur,
inklui mos terrór populasaun ba interese komersiais nian.
Membrus militar kontinua halo violasaun direitus humanus ho
impunidade.

ETAN statement on page 1 and 11
of Timor Post,
Dili, January 30, 2008 |
 |
| |
|
Krimi nebe komete durante
tempu Suharto nia hetan investigasaun nebe limitadu tebes. Hosi
sira ita hetan informasaun foun balun, mezmu kazu balun lori
to’o ba iha tribunal- kazu sira ne’e la hetan susesu tamba
vitima sira hetan intimidasaun husi membrus militar. Iha kazu
balun nebe militar selu osan ba akuzador sira atu nune’e bele
dada fila fali kazu nebe sira keica ba Tribunal. Situasaun ida
ne’e hamate vitima sira nia esperanca atu buka justica ba
injustice nebe sira hetan.
Atu halakon Suharto ninia
legacy no hametin principiu baziku kona ba diretus humanus
internacional-sira nebe ezekuta, fo ajuda, fo korazen, no hetan
benficiu husi kirmi nebe Suharto ho ninia rejime halo tenke iha
akontabilidade no lori ba justica. Estadus Unidus tenke ser fo
akontabilidade nebe kompleta kona ba suporta nebe governu
Estadus Unidus fo ba Indonesia hodi invade no komete krimi iha
Timor Leste no rai sira seluk. Nudar primeru passu, governu
Estadus Unidus tenke fo supporta hodi estabelese tribunal
internacional ida nebe sei lori ba justice ema sira nebe komete
krimi hasoru principiu funu no direitus humanus iha Timor Leste
entre tinan 1975 to’o 1999. Washington mos tenke ser fo
kondisaun sira ba asistencia militar nebe Estadus Unidus fo ba
Indonesia baseia ba iha “progressu no esforcu nebe governu
Indonesia halo hodi tuir principo demokracia, inklui mos membrus
militar hodi halo tuir lei no regras, no respeita ba regras
direitus humanus internacionais” nudar rekomenda husi CAVR.
Informasaun kona ba Suharto nia moris bele hetan husi http://www.etan.org/news/2008/01suhartobio.htm.